„Täna on osaliselt veel katmata saared, osaliselt Rapla ja Viljandimaa, Narva piirkond, osaliselt ka Põlva-, Valga- ja Võrumaa. Kuna enamik DAB+ kuulajaid on täna autodes, siis on leviga kaetud kõik põhimaanteed ja suuremad linnad,“ rääkis Levira juhatuse liige ja meediateenuste direktor, Digiraadio MTÜ juht Indrek Lepp. 

 

Digiraadio platvormil on terve rida raadiokanaleid, mis ei levi ultralühilaine- ehk FM-sagedustel, lisaks on mitmed FM-is levivad raadiojaamad läbi digiraadio kuulatavad oluliselt suuremal territooriumil. Nii näiteks on ERR-i viies programm Raadio Tallinn nüüd kuulatav üle Eesti. Alates oktoobrist lisandus ka täiesti uus raadiokanal, milleks on RaadioX.  

 

Selleks, et kuulata digiraadiot, peab omama DAB+ võimekusega raadiovastuvõtjat. „Kõikides alates detsembrist 2020 Euroopas müüdud autodes on DAB+ vastuvõtja juba põhivarustuses, kuid see on ka paljudel vanematel autodel, sest varem sai DAB+ raadiot tellida lisavarustusena. Lisaks on DAB+ võimekusega raadiovastuvõtjad, mille hinnad algavad mõnekümnest eurost, praeguseks müügil kõikjal kaubandusvõrgus,“ märkis Lepp. Selleks, et kõik DAB+ raadiokanalid üles leida, tasub teha uus kanaliotsing, seda nii kodusele kui ka autoraadiole.

 

DAB+ vastuvõtuks tasub vaadata ka levikaarte, millelt on näha digiraadio teoreetiline leviala. Tegelikkuses võib levi olla parem ja ka asukohtades, kus kaart seda ei näita, võib digiraadio tegelikult olla kuulatav. „Kuna DAB+ kasutab raadiolaineid, siis võib levi sõltuvalt maastikust, hoonetest, aga väga paljus ka kasutatavast vastuvõtjast olla erinev. Näiteks ei pruugi vastuvõtt alati olla võimalik siseruumides,“ sõnas Lepp ja lisas, et igal juhul tasub enda asukohas alati proovida, kas DAB+ levib. „Kõik DAB+ raadiovastuvõtjad on lisaks varustatud ka FM-lainealaga.“

 

DAB+ on uue põlvkonna platvorm tasuta raadio edastamiseks Eestis, pakkudes suuremat raadiojaamade valikut ja kõrgemat helikvaliteeti, sest seda ei mõjuta signaali tugevus. „Kui DAB+ signaal jääb liiga nõrgaks, siis ei teki heli moonutusi sahina näol nagu FM-i puhul, vaid heli katkeb,“ rääkis Lepp.

 

Raadiojaamade leidmine on FM-iga võrreldes lihtne, sest vastuvõtja leiab ise kõik raadiojaamad üles ja pole vaja teada ühtegi sagedust. „Nagu FM-i puhul, pole ka digiraadio kuulamiseks vaja telefoni, internetti, end kuhugi registreerida või sisse logida,“ sõnas Lepp.

 

DAB+ on ka tähtis kriisikommunikatsiooni kanal, sest erinevalt FM-raadiost tagab DAB+ ohuteavituste jõudmise ka nende raadiokuulajateni, kes parasjagu Vikerraadiot või Raadio 4 ei kuula, kuna DAB+ vastuvõtja lülitub ohuteavituse tulles automaatselt üle kriisikanalile ning ohuteavitus kuvatakse vastuvõtja ekraanile lisaks ka mitmekeelse tekstina.